Valaste juga

Valaste juga Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Valaste külas on Eesti ja Baltimaade kõrgeim juga: umbes 30 m, sõltuvalt vooluhulgast 26–32 m, ühe allika järgi 30,5 m ja 2003. aasta mõõtmisel 25,6 m. Ontika ja Valaste vahel langeb Valaste oja üle Balti klindi vahetult Soome lahe kaldal. Juga ei ole looduslik: vesi tuleb Kaasikvälja kuivenduskraavist, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna selle sängi on korduvalt laiendatud; suudmes on kraav kuni 5 m sügavune, ja pärimuse järgi kaevas selle mitu inimpõlve tagasi mees nimega Kraavi Jüri, kuid millal, seda ei teata. Juba 1919. aasta lugemik kirjeldab Valaste juures koske, mis suvel vahel ära kuivab, kuid kevadel ja sügisel on veerikas. Panga sein on maapõue läbilõige: ligi 2 m moreeni ja merelise klibu all on üle 13 m Kesk-Ordoviitsiumi lubjakive, osalt täis nautiloidide kivistisi, siis pehmemad Alam-Ordoviitsiumi kivimid ja umbes 530 miljoni aasta vanune Alam-Kambriumi kvartsliivakivi, ning allavoolu paljandub kaldail kümmekond meetrit Kambriumi sinisavi, mis on pigem rohekashall kui sinine. Terasest vaateplatvorm, kuhu viisid kaks keerdtreppi, valmis 1999. aastal kaitsealuse joa ja selle kihtide eksponeerimiseks; see suleti 2010. aastal, teise allika järgi 2013. aastal, kui suurvesi oli vundamendi ümbert pinnase ära uhtunud, ning 2018. aastal lasti see õhku ja asemele ehitati uus trepistik koos platvormide ja laudteedega mererannani. Joa kõrval on kohvik, hostel ja parkla ning alates 2013. aastast puhkeküla majakestega.

Taust

Valaste juga on Eesti ja ümbritsevate alade kõrgeim juga, 30,5 m. See asub Ontika ja Valaste vahel Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas, kus Valaste oja langeb üle Balti klindi Soome lahe ranna lähedal, ja talvel tema pritsmed külmuvad. Külastajaid ootavad parkla, infotahvlid ja rada topelt-keerdtrepiga panga jalamile, vaateplatvormi vastas. Platvorm ja trepid suleti 2013. aastal ning 2018. aastal avati uus trepistik koos platvormide ja laudteedega mererannani.

Allikas: ingliskeelne Vikipeedia, „Valaste Falls“

Mis seal on

• Juga - umbes 30 m üle Balti klindi, vahetult Soome lahe kaldal.
• Uus trepistik - 2018. aasta trepp koos platvormide ja laudteedega mererannani.
• Panga läbilõige - moreen, Ordoviitsiumi lubjakivi ja Kambriumi liivakivi ühes seinas.
• Sinisavi - Kambriumi savi joa all kaldail, pigem rohekashall kui sinine.

Millal minna

Vooluhulk on suurim kevadel lumesulamise ajal ja pärast suuremaid sademeid, aga ka sügisel; suvel võib juga ära kuivada. Talvel ehitavad pritsmed ja põhjatuul pangale ja puudele jääskulptuure.

Enne minekut

Juga ei ole looduslik: seda toidab kuivenduskraav, mistõttu vooluhulk aastaaegadega nii tugevalt kõigub ja juga võib suvel ära kuivada.

Vana platvorm suleti, kui suurvesi oli selle vundamendi alt uhtunud, ja lasti 2018. aastal õhku; praegused trepid ja laudteed on sellest ajast.

Lähedal

Ontika on umbes 2,4 km lääne-edela pool, Kohtla-Järve umbes 6 km lõuna-edela pool, Toila umbes 10 km ida-kagu pool, Jõhvi umbes 10,5 km lõuna-kagu pool ja Kohtla-Nõmme umbes 13 km edela pool, linnulennult.