Alutaguse rahvuspark
Kõige uuem ja üks metsikumaid rahvusparke - hiiglaslik metsa- ja rabamassiiv kirdes, kus elavad karud, ilvesed ja riigi lendoravad.
Illustreeriv pilt - stseen koha vaimus, mitte foto sellest kohast.
Alutaguse kuulutati rahvuspargiks alles 2018. aastal, koondades kokku kaitsealad, mis olid aastakümneid eraldi kaitse all olnud. See on Eesti suurim metsamassiiv - mänd, kuusk ja kask kõrgraba peal, väga väheste läbivate teedega - ja siin on riigi tihedaim pruunkaru ja ilvese asurkond.
Mida sa tegelikult näed
- Mets ja lage raba - mõlemat pikkade lõikudena, ligipääsetavatel äärtel laudteed.
- Kauksi rand - liivane männirand Peipsi ääres.
- Kurtna järved - umbes nelikümmend väikest järve endises jääajadeltas.
- Lendorava kodu - Eesti ainus säilinud asurkond, rangelt öine, nii et peaaegu keegi neid ei näe.
Millal minna
Juunist septembrini on laudteed kuivad, rabas on marju ja vesi Kauksis piisavalt soe ujumiseks. Talv on parim aeg lugeda, kes siin elab, sest jäljed lumes näitavad seda, mida mets varjab. Hilinenud kevad on väljaspool laudteid väga märg.
Ausad ootused
Ühtki üksikut vaatepunkti ega tipphetke siin pole. Park on suur vaikne mets ja selle väärtus on läbikõndimises, mitte kohalejõudmises.
Loomavaatlus on siin õnne ja kannatlikkuse asi ning korraldatud karuvaatlusonne peavad eraettevõtjad väljaspool parki. Lootus näha karu maanteelt ei tööta.
Lähedal
Kauksi rand Peipsi ääres jääb lõunaserva. Balti klint, Valaste juga ja kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel on kõik tunni kaugusel põhja pool.
Lahtiolekuajad, piletihinnad ja hooajalised sulgemised muutuvad - kontrolli enne minekut ametlikku allikat: ametlik leht.
