Alutaguse rahvuspark

Alutaguse kuulutati rahvuspargiks alles 2018. aastal, koondades kokku kaitsealad, mis olid aastakümneid eraldi kaitse all olnud. See on Eesti suurim metsamassiiv - mänd, kuusk ja kask kõrgraba peal, väga väheste läbivate teedega - ja siin on riigi tihedaim pruunkaru ja ilvese asurkond.

Taust

Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aastal Ida-Eestis ja asub suuremalt jaolt Alutaguse madalikul, hõredalt asustatud piirkonnas, kus suure osa maast hõlmavad looduslikud maastikud. Umbes 54% pargist on soo ja 42% mets ning selle paljude haruldaste liikide hulka kuuluvad lendorav, rabapüü ja must-toonekurg.

Allikas: ingliskeelne Vikipeedia, „Alutaguse National Park“

Tähtsaim

• Mets ja lage raba - mõlemat pikkade lõikudena, ligipääsetavatel äärtel laudteed.
• Kauksi rand - liivane männirand Peipsi ääres.
• Kurtna järved - umbes nelikümmend väikest järve endises jääajadeltas.
• Lendorava kodu - Eesti ainus säilinud asurkond, rangelt öine, nii et peaaegu keegi neid ei näe.

Millal minna

Juunist septembrini on laudteed kuivad, rabas on marju ja vesi Kauksis piisavalt soe ujumiseks. Talv on parim aeg lugeda, kes siin elab, sest jäljed lumes näitavad seda, mida mets varjab. Hilinenud kevad on väljaspool laudteid väga märg.

Enne minekut

Ühtki üksikut vaatepunkti ega tipphetke siin pole. Park on suur vaikne mets ja selle väärtus on läbikõndimises, mitte kohalejõudmises.

Loomavaatlus on siin õnne ja kannatlikkuse asi ning korraldatud karuvaatlusonne peavad eraettevõtjad väljaspool parki. Lootus näha karu maanteelt ei tööta.

Lähedal

Kauksi rand Peipsi ääres jääb lõunaserva. Balti klint, Valaste juga ja kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel on kõik tunni kaugusel põhja pool.