Prangli saar

Prangli asub Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes ja on ainus Põhja-Eesti saar, mis on olnud püsiasustusega alates 13. sajandist. Saare pindala on 6,62 km² (2,56 ruutmiili), teistel andmetel 6,44 km² (2,49 ruutmiili), ning aasta ringi elab seal alla saja inimese: rahvastikuregistri andmetel 75, teiste andmete järgi umbes 80. Saare kolm küla on Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa, ning saarel on kirik, kool, kauplus, arstipunkt, rahvamaja, raamatukogu, restoran ja muuseum. Suurema osa saarest katab männimets, läänes on rannad kivised ja idas liivased, ning kõrgeim koht Kullamägi tõuseb vaid umbes 9 m (30 jalga) üle merepinna.

Taust

Prangli, rootsi keeles Vrangö, on Eesti saar Soome lahes ja kuulub Viimsi valda. Kirjalikud teated saarest ulatuvad 1387. aastasse, mil seda kutsuti Rangoks ja kuhu olid juba elama asunud rootslased; esimesed eesti keelt kõnelevad saarlased on teada alates 17. sajandist. Praam ühendab Kelnase sadamat mandril asuva Leppneemega. Taimkattes on, eriti saare idaosas, valdav okasmets, ning Prangli tuletorn pärineb 1923. aastast.

Allikas: ingliskeelne Vikipeedia, „Prangli“

Tähtsaim

• Kolm küla - Kelnase, kus asub sadam, Idaotsa ja Lääneotsa.
• Laurentiuse kirik - ehitati 1848. aastal Soomest Sipoost toodud laudadest; mõisnik Edmund Girard de Soucantoni annetusega hangiti orel ja kirik pühitseti uuesti 1860. aastal.
• Kelnase sadam - saare ühendus mandriga, kus 2013. aastast sõidab reisiparvlaev Wrangö; sadama kõrval asuvas endises kalatööstuse hoones, kus töödeldi peamiselt tursku, on nüüd kultuurikeskus ja turismiinfo.
• Männimets ja rand - männid suuremal osal saarest, läänes kivised rannad, idas liiv ja luited, ning rändrahnud, nagu Punane kivi ja Kotkakivi.

Millal minna

Artiklid parimat aega ei nimeta. Suvel saare elanike arv ligikaudu kahekordistub, umbes 151 inimeseni. Kelnase ja Leppneeme vahelist laevaliini teenindas 2010. aastani Helge, seejärel reisilaev Vesta, ning 2013. aastast sõidab liinil reisiparvlaev Wrangö.

Enne minekut

Prangli kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi; saare lääneosa on madal ja käänulise rannajoonega, idaosas on luited. 1924. aastal leiti naftaotsingute käigus maagaasi, kuid hilisemad puuraugud näitasid, et gaasi on vähem, kui algul arvati, ja selle ammutamine ei tasunud end ära; gaasiallikas annab siiani kütust pargis asuvale grillile. Saarel on isegi oma hümn, mille sõnad ja viisi kirjutas kohalik mees Einart Tammsaar.

Lähedal

Aksi ehk Väike-Prangli on umbes 5 km kagus, Keri umbes 8 km põhjas, Leppneeme umbes 12 km edelas, Aegna umbes 16 km lääne-edelas, Tallinn umbes 26 km edelas ja Naissaar umbes 29 km lääne-edelas (kõik linnulennult).