Piirissaar

Piirissaar on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus. Saar on valdavalt lage madalsoo, mis ulatub vaid 1-2 meetrit üle Peipsi keskmise veetaseme, ja järvemurrutuse tõttu selle pindala pidevalt väheneb. Eestlased olid saarele asunud juba 13. sajandil, 1370. aasta Pihkva kroonika mainib saart ning püsiasustus tekkis tõenäoliselt Põhjasõja järel, kui siia asusid patriarh Nikoni kirikureformi eest põgenenud vanausulised; suurem osa saarlasi on siiani vanausulised. Kolm küla, Piiri, Saare ja Tooni, paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel; 1920. aastal elas saarel umbes 700 inimest, 2011. aasta rahvaloenduse järgi 53, ja peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Alates 1991. aastast on Piirissaar maastikukaitseala ja kuulub Natura 2000 alade hulka, ning 1997. aastast on see koos Emajõe-Suursooga rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

Taust

Piirissaar on madal saar Peipsi järves Tartu maakonnas, umbes 15 km Emajõe suudmest, mis kõrgub järve kohal vaid 1-2 m. Püsiasustuse rajasid saarele patriarh Nikoni kirikureformi eest põgenenud õigeusu vanausulised, ja suurem osa saarlasi on siiani vanausulised. Saare kolmes külas, Piiril, Saarel ja Toonil, elas 1920. aastal umbes 700 inimest ja 2011. aasta rahvaloenduse järgi 53, kes elatuvad peamiselt kalapüügist ja sibulakasvatusest, ning alates 1991. aastast on saar kaitse all ja kuulub Natura 2000 alade hulka.

Allikas: ingliskeelne Vikipeedia, „Piirissaar“

Tähtsaim

• Peeter-Pauli kirik - saare kirik Tooni külas; Saare küla vanausuliste palvemaja põles 2016. aastal maha.
• Sibulakasvatus - kalapüügi kõrval saarlaste peamine tegevusala.
• Loodus - seitse liiki kahepaikseid, sealhulgas Eesti suurim mudakonnade asurkond, ning linnud nagu merikotkas ja väikekajakas.
• Vanausuliste kalmistu - Piiri küla kalmistu.

Millal minna

Saarel elab palju linde ja kahepaikseid: 2001. aastast on kahepaiksetele puhastatud ja kaevatud kudemistiike ning alustatud on luhaniitude taastamist.

Hea teada

Kogukond on väike ja kahaneb: 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas saarel 53 inimest, 1920. aastal umbes 700. Põlengud on korduvalt hävitanud mitu kõrvuti asuvat puuhoonet; 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, nende seas vanausuliste palvemaja. Saare lennuväli ei tööta, viimane lennuk maandus seal 1998. aastal.

Lähedal

Saare keskel, põhja-lõuna suunas kulgeva kanali ääres asuv sadam on laevaühenduses Laaksaare ja Tartuga. Mehikoorma on umbes 16 km lõuna pool, Kallaste umbes 38 km põhja-loodes ja Tartu umbes 46 km lääne pool (linnulennult).