Kohtla kaevandusmuuseum

Eesti käib põlevkivil - pehmel pruunil kivimil, mida põletatakse elektri saamiseks ja töödeldakse õliks - ja kirdes on seda kaevandatud alates 1910. aastatest. Kohtla kaevandus suleti 2001. aastal ja avati muuseumina, jättes maa-alused käigud puutumata ja pealmaahooned sellisteks, nagu need olid.

Mida sa tegelikult näed

• Maa-alune ringkäik - kiiver ja jope selga, kaevandusrongi peale ja välja mööda päris kaeveõõsi umbes kaheksa kraadi juures.
• Masinate näidistööd - lõike- ja laadimistehnika, mida käivitavad giidid, kellest paljud siin ise töötasid.
• Pealmaahooned - rikastusvabrik ja masinahooned, kus on tööstusnäitus.
• Aherainemägi - muudetud vaatepunktiks ja talvel tuubimäeks.

Millal minna

Igal aastaajal, sest maa all temperatuur ei muutu. Talv lisab tuhamäe lumepargina, mis sobib kaevandusringkäiguga ootamatult hästi. Broneeri igal juhul ette: maa-alused ringkäigud käivad graafiku alusel ja rühmadena.

Ausad ootused

Maa all hakkab külm ka suvel ning käigud on madalad, pimedad ja kohati märjad. Kes tunneb end kitsastes kohtades halvasti, peaks järele mõtlema.

Ida-Virumaa on tugevalt tööstuslik piirkond ja muuseumi ümbrus peegeldab seda - aherainemäed, tehased ja nõukogudeaegsed linnad. See on pigem mõte kui puudus, aga maaliline see ei ole.

Lähedal

Valaste juga ja Ontika pank jäävad kahekümne minuti kaugusele põhja. Alutaguse rahvuspark ja Peipsi on lõunas.