Mulgimaa

Mulgimaa on Viljandimaa lõunaosa ja sellega piirnevad kihelkonnad, piirkond, mis muutus üheksateistkümnendal sajandil ebatavaliselt jõukaks, kui talunikud ostsid oma talud varakult välja ja edenesid linakasvatusega, mis maksis kinni suured taluhooned, hariduse ja teatava eneseteadvuse, millest sündis nii uhkus kui ka naljad, mida teised eestlased selle kohta teevad. Tunnusmärgid on omanäoline lõunaeesti murre, mida praegu räägib vähesed ja mida jälle õpetatakse; mulgi kuub, pikk must villane pallistatud kuub; ja mulgi puder, odra- ja kartulipuder sealiha ja sibulaga, millest on saanud piirkonna kulinaarne tunnus. Talumuuseumid, Karksi linnusevaremed ning Halliste ja Abja kirikud on kindlad punktid.

Millele tähelepanu pöörata

• Mulgi taluhooned - suured üheksateistkümnenda sajandi talumajad.
• Mulgi kuub - must pallistatud kuub, mida hoitakse muuseumides ja kantakse pidudel.
• Mulgi puder - odra- ja kartuliroog, mida siin pakutakse.
• Karksi varemed - linnusejäänused oru kohal Karksi-Nuia juures.

Millal minna

Maist septembrini teede, talude ja muuseumide pärast; talvel on avatus piiratud. Piirkondlikud peod ja mulgi kultuurisündmused jäävad peamiselt suvesse. Argipäevad on vaiksed.

Praktilised märkused

Piirkonnal pole ühtki keskust ega tipp-vaatamisväärsust; see on maastik ja traditsioonide kogum mitmes kihelkonnas ning vajab autot. Muuseumidel on lühikesed hooajalised lahtiolekuajad. Murret kuuleb igapäevaelus vähe. Teenuseid on piiratult.

Lähedal

Viljandi jääb põhja; Läti piir on lõunas.