Kõrvemaa maastikukaitseala

Kõrvemaa maastikukaitseala jääb kolme maakonda: Harjumaal Anija ja Kose valda, Järvamaal Järva valda ja Paide linna, Lääne-Virumaal Tapa valda. See ulatub põhjas Tallinna-Aegviidu raudteest lõunas Tallinna-Tartu maanteeni umbes 36 km ning läänest itta umbes 16,5 km ja koosneb neljast lahustükist. Pindala on 20 390 ha, teistel andmetel 20 653 ha, ja ala võeti kaitse alla 1957. aastal, teistel andmetel 1959. aastal, et hoida vahelduvaid pinnavorme ning soo-, lammi- ja metsakooslusi. Kaitsealal on puutumatuid või vähese inimmõjuga soid Epu-Kakerdi soostikus, Mägede ja Taganurga mõhnastikud, Külvandu luitestik, Jäneda-Aegviidu ja Matsimäe-Voose oosid ning väikevoored, samuti Aegviidu Siniallikad, Nelijärve järved, Kakerdaja järv ja teisi järvi ning Jägala jõgi lisajõgedega. Siin pesitsevad kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, leidub metsise mängukohti ja kasvab 23 liiki käpalisi; tähistatud matkaradadest on tuntud Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise ja Noko-Kakerdaja järve rada.

Taust

Kõrvemaa maastikukaitseala on looduspark Eestis Lääne-Viru maakonnas, pindalaga 20653 ha. See moodustati 1959. aastal, et kaitsta Aegviidu ja selle ümbruse maastikke ja elustikku.

Allikas: ingliskeelne Vikipeedia, „Kõrvemaa Landscape Conservation Area“

Millele tähelepanu pöörata

• Oosid - Jäneda-Aegviidu ja Matsimäe-Voose oosid, mõhnastikud ja luitestikud.
• Järved - Nelijärve järved, Kakerdaja järv ja teised.
• Rabad - puutumatud või vähese inimmõjuga sood Epu-Kakerdi soostikus.
• Matkarajad - Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise ja Noko-Kakerdaja järve rada.

Millal minna

Aasta ringi.

Praktilised märkused

Kaitseala on suur, põhjast lõunasse umbes 36 km, ja jaguneb neljaks lahustükiks.

Lähedal

Aegviidu asub kaitseala põhjaserva moodustava raudtee ääres ning Tallinna-Tartu maantee kulgeb mööda lõunaserva.